Seekord on meie vestluskaaslaseks Kätlin, kelle toreda perega ühiselt Napolit ja Caprit avastasime. Pigem oligi see just ühine avastamine, mitte nii, et üks näitas ja teised kuulasid. Külalised, kes esimesest hetkest südame külge kasvasid ja tõid endaga kaasa tohutult palju siirast huvi iga asja, olgu selleks kultuuri- ja ajaloorajad, kohalike maitsete nautimine või pizzakoolitus, vastu. Vaatame, millised muljed neile Napolist ja Caprist jäid!
Räägi sissejuhatuseks natuke oma reisist, palun. Kellega reisisid ja kui kaua see kestis?
Planeerime abikaasa Erkiga oma reise alati koos lastega. Seekordki said reisile kaasa võetud 3-ne Lara ja 6-ne Benjamin, lisajõuks ka abikaasa ema Eelika, kes on meiega ka varem reisimõnusid nautinud. Kuna olen suur ajaloo, vulkaanide ja - mis seal salata - ka Itaalia ja pizza sõber, oli järgmiseks reisisihiks ainuõige valik just Napoli. Lisatõuke andis Napoli külastamiseks see, et tutvusin Luminata Itaalia reisiklubi vestluskursusel Eveliniga, kellel on just Napoli ja selle ümbruskonnaga tugev side ning kelle teadmised, sära ja abivalmidus tegid reisisihiks Napoli valimise oluliselt lihtsamaks.
Esialgu tundus natukene kõhe, et kuidas me lähme kuulujuttude järgi nii lärmakasse ja kriminaalsesse sihtkohta koos lastega, kuid reaalsus oli õnneks teine. Reis kestis 7 päeva ja jäi aprilli algusesse. Selle aja sisse planeerisime Napoli linna tiiru ja Capri külastamise, pizzakoolituse ning Vesuuvi ja Pompei külastuse. Plaanide sättimisel oli asendamatuks abijõuks Evelin. Lisaks jäi Napolis omapead ringi uudistamiseks ka paar päeva.
Mis eelkõige Napolis meeldis?
Meie korter Napolis asus küllaltki elaval via Chiaia tänaval. Piirkond oli elav just söögikohtade ja pisikeste poodide poolest. Kõik oluline oli käe-jala juures, samuti oli sealt hea jalutada nii sadamasse, metroopeatusesse kui ka ümber nurga asuvasse Hispaania kvartalisse. Mõnusa jalutuskäigu kaugusele jäid uskumatu Piazza del Plebiscito ja ilusa arhitektuuriga ostugalerii Galleria Umberto I, samuti ostu- ja söögitänav via Toledo, mis oli juba aprillikuus inimesi puupüsti täis.
Enim jäi meelde napollaste sõbralikkus ja seda nii söögikohtades, apteegis kui ka mänguasjapoes. Teisalt on napollaste liikluskultuur põhjapool asuvate maade omast küllaltki erinev. Vaatamata ülekäiguraja olemasolule ja isegi juhul, kui liikuda lapsevankriga, tuleb oodata, et keegigi seisma jääks. Või siis julgus kokku võtta ja autojuhile silma põrnitseda. Üldjuhul olid taksojuhid need, kes peatusid ning jalakäijatele teed andsid.
Rääkides Napolist ei saa üle ega ümber pizzast, eriti just pizza Margheritast ja pizza frittast (ehk frititud pizzast). Lisaks said äraproovitud ka kuulsad frititud mereannid – suurepärased! Kui Napoli nii-öelda alumine piirkond oli tulvil poodidest, kiiretempoline, autoderohke ja küllaltki lärmakas ning turiste täis, siis Napoli ülemine piirkond Vomero, kuhu liikusime köisraudteega, oli rahulik ja avaram, meenutades justkui väikest Pariisi.
Ja millega jäi meelde Capri?
Vaated, vaated ja veelkord vaated. Kustumatu mulje jättis ka bussisõit alt sadamast üles Anacaprile kitsastel kurvilistel teedel. Samuti Carthusia parfüümipood. Järgmisel korral sooviks mõne öö peatuda ka Capril, et kogeda saarel viibimist pikemalt.
Nagu ikka juhtub reisil seiklusi, seega jäi osadel Vesuuv külastamata ning Pompeisse ei jõudnudki…
Kuna väiksem laps jäi poole reisi peal palavikku ja sai nautida Napolis müüdavat karamellimaitselist (Eestis sellist ei ole!) palavikurohtu, läksid abikaasa, vanem laps ja ämm Vesuuvi vaatama. Kuivõrd minul jäi Vesuuv, ja kõigil meil Pompei, külastamata, tuleb uuesti sammud Napolisse seada!
Meenutab Erki: Vesuuvile seiklemine tavapärase ühistranspordi - ehk kokku metroo, rongi ja bussiga - oli üsna väsitav ning närve- ja aegasööv. Kui olime metroo ja rongiga Vesuuvi poole ära sõitnud, siis selgus, et buss, mis väljub kohe vulkaanile, on peaaegu täis. Oli vaid kaks vaba kohta. Nii sai Ben sülle võetud ja surusime ennast veel kuidagi kaasa. Järgmine oleks tulnud alles kahe tunni pärast. Teinekord pigem võtaks otse Napolist väikese eribussi Vesuuvile, isegi, kui see on kallim.
Napoli on paljude inimeste jaoks esmapilgul hirmutav. Räägitakse prügist, mürast, varastamisest jmt. Kas oli midagi, mis teid häiris?
Ebameeldivaid kogemusi meil reisi ajal ei olnud. Ilmselt oli valitud asukoht ka selline, kus võib-olla varastamist nii palju ei esine. Prügi olemasolu või selle puudumist ei pannud tähele. Abikaasa just mainis, et hommikuks oli prügi alati ära viidud.
Võtsite Napolis perega osa ka pizzavalmistamise koolitusest. Kuidas see kogemus meeldis?
Pizzavalmistamise koolitus oli väga meeleolukas ja ehe kogemus. Pizzataigna valmistamine pakkus palju rõõmu ka lastele, kes said sellega suurepäraselt hakkama.
Kas oskad välja tuua ka oma lemmiktoidud-joogid, mida soovitad sealkandis proovida?
Üks ja ainuõige - pizza Margherita! Abikaasa kiidab limoncellot, mina aga meloncellot!
Ja lõpetuseks – kas on veel midagi, mida sooviksid välja tuua või soovitada teistele reisiks valmistudes?
Võtta kiires Napolis aeg maha ja nautida seda napollaste justkui organiseeritud kaost aegluubis.
(Võid juurde kuulata Reket ft Manna - Aegluubis).
Grazie, Kätlin, Erki ja Eelika! Eriline kallistus Benile ja Larale :) Ootame alati tagasi külla!
Fotod: Kätlini ja tema pere erakogu
© Luminata 2024
Comments