Mis alal Sa täpsemalt Itaalias töötad?

Töötan kolmandat hooaega Garda järve ääres kämpingutes. Eesti mõistes on tegu külast mitte suurema piirkonnaga, kus on sajad ja sajad mobiilsed majad, telgid ja karavaniplatsid. Suletud territoorium ainult registreeritud külalistele, kes on majutuse broneerinud. Lisaks öömajale on siin erinevate atraktsioonidega basseinid, lastealad, poed ja restoranid. Kämpinguala kuulub enamasti itaallastele, kes haldavad maju ja platse, ülejäänud ala on välja renditud erinevatele firmadele, peamiselt Hollandist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast või Saksamaalt. Mina töötan sellel aastal Hollandi Gustocampis, aga oma esimesel aastal töötasin brittide Eurocampis ning siis jällegi prantslaste VacanceSelectis. Paljud siinsetest ilusatest kämpingutest kuuluvad itaallaste HU grupile (Human Travel), mis tuleb Toskaanast ja nüüd laieneb põhjapoole.

Räägi palun veidi lähemalt, milles see töö seisneb?

Töö sisu pole iseenesest keeruline: elad tasuta kämpingus mobiilses majas, mingeid elamisega seotud arveid pole, ning teed töölepingu alusel firmale tööd. Näiteks kontrollid majade või telkide puhastuse üle, võtad külalisi vastu, teed checkini, juhatad majadesse, lahendad esilekerkivaid probleeme ja puhkuste lõpus teed checkoutid. Väiksemad firmad palkavad enamasti paare - sõbrad või elukaaslased - ja sel juhul lisandub administratiivne pool ehk ise juhid oma aega ja tegevust, olles manager. Suuremates firmades on selleks tiimijuht, kes vastutab üldiselt, teeb graafikuid jne, lisaks veel area manager.

Tegemist on lihtsa tööga, mille ainus oht on rutiin. Palgad algavad tuhandest eurost ja ulatuvad mitme tuhandeni (neto). Ehk et kui kellelgi on soov elada Itaalias ilma rendikuluta, saada lisaks veel palka ja kogeda kohaliku elu kõrval rahvusvahelist seltskonda, siis on see suurepärane võimalus. Mulle tundub, et eestlased pole seni seda võimalust veel väga avastanud, sest kolleegideks on enamasti poolakad, itaallased ise, britid, iirlased ja hollandlased. Töö ja elamine on muidu väga ilusates piirkondades: Garda järv, Veneetsia, Aadria mere kaldad, Toskaana, Sardiinia. Samuti on siinsetel firmadel kämpingud Prantsusmaal, Horvaatias, Austrias, Hispaanias ja avanemas ka Portugalis. Järgmisel aastal kaalun Prantsusmaale minekut, miks mitte ka Toskaanasse, Sardiiniasse või hoopiski Portugali.

Oled Itaalias kämpingutes tööd teinud juba kolmandat aastat. Kuidas Sa sinna sattusid ja kas peale Sinu on veel teisigi eestlasi seal tööl?

Tegelikult on nii töötajate kui külastajate jaoks siin eestlast kohata siiski haruldus. Ainus, keda  mäletatakse, on minu hea sõber ja naabritüdruk Brit, kuna tema oli aastaid tagasi siinses kämpingus tiimijuhina tööl. Tegi superhead tööd – nii head, et rahuloluhinnangud tõusid lakke! Ühel hetkel läks sõbranna Austraaliasse tööle ja talt küsiti, kas ta teab ehk kedagi teist sama kohusetundlikku soovitada, nõnda ta mind soovitaski. Olin ise tol hetkel riigiametis tööl ja veidi tüdinenud elust arvuti taga, seega olin hea meelega nõus oma andmed andma, kuigi ei uskunud, et sellest midagi tuleb. Aga üllatuslikult saabus prantslasest värbajalt telefonikõne ja siin ma olengi – aastast 2022 töötan Itaalia kämpingutes.

Enamuse ajast olen Eestist ära. Kui siin sügisel hooaeg lõpeb, lähen Kanaaridele, kevadel jälle tagasi Itaaliasse. Tunnen end siin nagu kodus. Vaikselt hakkab tulema ka itaalia keel, mis praegu on veel küll itaalia-hispaania segakeel, kuna viimane jääb kuidagi lihtsamini külge ning viibin mitu kuud aastast seal.

Ametnikutöölt maailmaränduriks on väga julge ja inspireeriv valik. Mis on Sinu jaoks see elus edasiviiv idee, millest lähtud?

Kui maailm on nähtud, võib rahus surra! Tahan elus kogeda võimalikult palju erinevaid kultuure ja eriilmelist loodust, kõike näha ja kõiges elada. Loodetavasti saadetud enamasti positiivsetest inimestest ja heast energiast. Psühholoogia-huvilisena on samas põnev kogeda ka keerulisemaid tingimusi, kuna nö zen-oleku saavutamine konfliktides on üsna huvitav praktika: lased emotsioonidel endast mööda minna, vaatled, ei võta asju liiga isiklikult ja oled sellises voolavas rahulikus olekus. On vaja läinud!

Milline on Sinu suhe Itaalia köögiga? Milliseid toite armastad ise valmistada või Itaalias restoranis-kohvikus osta?

Minu suhe Itaalia köögiga on omapärane. On olnud olukordi, millega kohalikelt kaasnesid tõsised temperamendi näitamised, sest ma eirasin Itaalia toidutraditsioone. Nemad vaat et solvusid ja mina samas võtsin asja naljaga. No näiteks joon mina oma cappuccino, millal ja kuidas tahan, ning samuti elan üle kriitika, et “see pole enam see toit”, kui seal ei kasuta “täpselt seda õiget vorsti.”

Paljud välismaalased, kellega siin koos töötan, ütlevad, et Itaalia köök on ülehinnatud – ainult pasta ja pizza -, aga minule meeldib. Kui üldiselt toidust rääkida, siis ise eelistan vürtsikat toitu ja sushit, mis on, muide, Itaalias ikka väga maitsvad. Merekarbid erinevates kastmetes on superhead, olen neid hakanud varasemaga võrreldes rohkem sööma. Erinevates pastades orienteerumine ja nende valmistamine on lihtne, samas siinne mitmekülgne lihavalik on minu jaoks keeruline. Samas on mul tõsisest hedonistist kolleeg, kes näitab lahkesti kõik head juustud, salaamid, prosciuttod, ravioolid jne kätte.

Olen teinud ise itaallastele ka Eesti toite - kartuliputru, hakklihakastet jne. Viimane osutus kõvaks hitiks, kohalikud võtavad alati mitu portsjonit. Igatsen siin väga hapukoort, mida ei leia ei Itaaliast ega Hispaaniast, kui ehk siis kohalikest Vene poodidest. Ühes neist nägin ükskord isegi Eesti firma kondenspiima, muidu on enamasti Poola, Vene, Ukraina kaup. Imelikul kombel ei ole kana siin väga levinud. Olen Eestis harjunud kanatoite eelistama ja pole eriline loomaliha sööja, seega selles osas on veidi raskusi.

Itaalia kohvikutes ja restoranides ongi minu lemmikud magustoidud, mereanniroad ja vürtsikad või ricottaga pizzad. Igatahes halba kohalikku toitu ma Itaalias saanud pole ja igal võimalusel lasen Itaalia sõpradel kokata.

Grazie, Jaanika! Edukat jätkuvat maailma avastamist :)

Fotod: Jaanika erakogu

© Luminata 2024