Kuidas iseloomustaksid Itaaliat, mida see maa Sinu jaoks tähendab?

Minu jaoks on nii, et iga kord, kui ma lähen Itaaliasse, kogen taas seda elujaatavat suhtumist kõigesse. Isegi kui sa jõuad sinna ja midagi käib näiteks lennujaamas või hotellis närvidele, siis see kõik möödub, järgmine emotsioon on juba, et ohh, kui äge siin on! Ühe lausega kokkuvõetult – kuulus la dolce vita, sellega mulle Itaalia seostubki.

Ja see on ka üks põhjuseid, miks ma ei taha kolida Itaaliasse või omada seal mingit teist elukohta – ma ei taha, et Itaalia kunagi kaotaks minu jaoks selle maagilisuse, mida ta omab siis, kui sa käid seal külas. Kõik see, mis on kogu aeg olemas, võib minetada oma võlu. Praegu, kui ma aastas korra-paar Itaalias käin, on see alati eriline kogemus. Isegi kui mõnda kohta lähen tagasi juba kümnendat korda, on ikkagi tunne nagu oleksin seal esmakordselt. Raske isegi kirjeldada, kuid süda justkui tõmbuks kokku või heas mõttes rebeneks seal.

Milliseid paiku oled Itaalias külastanud?

Olen käinud paljudes kohtades, vaid mõned maakonnad on seni käimata. Mulle väga meeldib Liguuria, Puglia (Apuulia) on midagi täiesti ainulaadset oma arhailises ilus, Sardiinia taaskord midagi kordumatut. Ja ega ei saa üle ega ümber Roomast – sinna viivad kõik teed, mida võib käima jäädagi. Järgmisena tahaksin külastada Calabriat, kuhu pole seni sattunud. See tundub mulle piirkonnana üks kõige vähem turistilikumaid Itaalia nurki, nii et tahaksin minna vaatama, mida sealt põnevat leiab ja kuidas seal elatakse.

Mis on kõige naljakam või muidu meeldejäävam asi, mis on Sinuga Itaalias juhtunud?

Selle küsimuse peale ma mõtlesin tegelikult pikalt, kuna absoluutselt iga kord saab Itaalias nalja. Mitte niivõrd selles mõttes, et keegi konkreetselt nalja teeks, vaid lihtsalt juhtub igasuguseid seiku, mis muigama panevad või siis lausa naerma ajavad.  Siiski, ajas tagasi kerides meenub mulle juhtum, kui olin esimest korda Napolis. Oli varajane hommik ja soovisin rongijaamas tüüpilise väljanägemisega vaksalibaaris espressot osta. Astusin siis leti juurde ja palusin viisakalt ühe espresso. Neile tüüpiliselt ei vastanud barista või baarman muidugi midagi, ta ei teinud minust isegi välja. Ja siis äkki viskas alustaldriku kõrge kaarega marmorkattega letile - see klirises, aga jäi terveks. Kohv ise ilmus sinna peale aga mitte tassis, vaid plasttopsis. Kõigele krooniks oli selle sisu viit tärni väärt - üks paremaid espressosid, mida ma olen elus joonud. Ehtne Itaalia.

Mida armastad enim Itaalia köögist?

Lemmikuid on tohutult palju, kuna itaallastel on oskus võtta paar lihtsat toorainet ning sellest midagi suurepärast valmistada. Mereannid kindlasti. Eriti Liguurias on mõned restoranid, mida sinna minnes alati külastan, et süüa nende spaghette või linguine’sid mereandidega, aga ka näiteks grillitud kaheksajalg on alati hea valik. Samas võib ka täiesti lihtne tomat bruschetta peal seal maitseda lihtsalt suurepäraselt. Põhjapool Itaalias, eriti talvisel ajal, on nende raguuga pasta ja korralik liharoog asendamatud. Ja ma ei ole tegelikult üldse suur magusasõber, kuid itaallaste pistaatsiajäätisest ei ütle kunagi ära.

Mis Sulle Itaalia tänavapildis ja nende rõivastumisstiilis silma on jäänud?

Lihtsuses peituv stiilsus. Meeste puhul avaldab muljet oskus hinnata ja suurepäraselt välja kanda rätsepatööd, näiteks mõõdu järgi õmmeldud särke ja ülikondi. Kogu komplekt on enamasti perfektselt kokku sobitatud, detailid läbimõeldud. Endale on pakkunud avastamist vintage outletid, näiteks viimati Napolis olles leidsin sealt suurepärase musta ülikonna, mida siis Eestis vaid pisut kohendada lasin.

Ja lõpetuseks. Oled loonud ja üle 20 aasta juhtinud Eesti armastatuimat tantsustuudiot, DanceAct. Eduka ettevõtte juhina ja samas ise andeka tantsija ning treenerina, mida ootad sellelt aastalt?

Eeskätt seda, et olukord normaliseeruks ning saaksime oma elu ja tööga sujuvalt edasi minna, seda aeg-ajalt ootele panemata. Oleme selle aja vastu pidanud, kuigi see kindlasti ei olnud kerge, tänu meie klientide ja super meeskonna ühistele jõupingutustele. Tahan jätkuvalt pakkuda parimat, kasvada ja areneda. Ja loodan, et inimesed avastavad, või õigemini taasavastavad, oma tee tantsutrennide juurde.

 Vaata Georgi tegemiste kohta lähemalt: DanceAct Tantsustuudio 

Grazie, Georg!

Fotod: Georgi erakogu

© Luminata 2022