Seekord räägime meie ItaliaMia lugude sarjas Itaaliast toidublogija, kokanduseksperdi ja paljude retseptide autori Silja Luidega, kelle populaarne toidublogi Jagatud rõõm on kokandushuvilisi inspireerinud juba üle kümne aasta. Sügisel täitub samuti kümme aastat ajast, mil Silja hakkas iganädalaselt kirjutama toidulugusid Eesti Päevalehe nädalalõpulehte LP. Kuidas tema enda teekond hea toidu ja selle valmistamiseni alguse sai, mida ta arvab Itaalia köögist ning millised paigad Siljale eelkõige muljet on avaldanud, seda saab lugeda järgnevast loost. Ja ei jää tulemata ka üks maitsev Itaalia-hõnguline suveretsept!
Kuidas iseloomustaksid Itaaliat, mis Sulle esmalt meenub sellega seoses?
Suurepärane
toit, kvaliteetne vein ja suurepärased restoranid on minu jaoks kõige
olulisemad, kuid mulle meeldib ka sealne mitmekesisus - imeline arhitektuur,
loodus ja kultuur, ajaloolised linnad, promenaadid järvede ja mere ääres ning
loomulikult armastan Itaalia mägesid ja seal suusatamist.
Milliseid paiku oled Itaalias külastanud?
Olen olnud hästi palju Põhja-Itaalias, nii suusatamas kui ka erinevates piirkondades, kus saab eriti head toitu: Lombardia ja Piemonte maakonnad, linnadest Brescia, Verona, Genoa, Firenze. Ka Toscana ja Umbria on maalilised piirkonnad, samuti olen mitmeid kordi olnud Roomas ja Milanos ning San Pellegrino spas. Ülikoolilinn Bologna on aga eriti šarmantne – olen seal kahjuks vaid korra mõned päevad olnud, kuid soovin kindlasti tagasi minna. Tänu oma moehuvilisele elukaaslasele on aga plaan Napolisse reisida.
Mis on kõige naljakam või meeldejäävam asi, mis on Sinuga Itaalias juhtunud?
Ilmselt on üks meeldejäävamaid sündmusi Itaalias pulmas käimine. See oli küll Eesti paari pulm, aga ikkagi hoopis teistmoodi elamus: asukoht, toidud ja ojadena voolav Franciacorta, mis on üks mu lemmikjooke.
Milliseid toite armastad enim Itaalia köögist, olgu siis kuskil Itaalias restorani minnes või ise valmistades?
Itaalias
söön alati sealseid mereande, sest need on värsked ja hästi valmistatud. Kodus
teen kõige sagedamini erinevaid risotosid. Armastan ka Itaalia juustusid ja
liharooge, eriti vitello tonnatot, samuti ei suuda kunagi jätta võtmata
gelatot.
Mis Sinu arvates on Itaalia köögi eripära, mis teeb sellest ühe populaarsema maailmas?
Itaalias
köögi eripäraks on värske kvaliteetne tooraine. Mulle meeldib väga sealse toidu
valmistamise lihtsus ja puhtad maitsed. Näiteks värskelt valmistatud pasta võib
olla lihtsalt suurepärane ka kvaliteetse oliiviõli ning natukese küüslaugu ja
salveiga. Samas peab Itaalias head toitu ikka pisut otsima ja olema
söögikohtade valikul ettevaatlik. Tuleb vältida turistide kohti ja leida üles
restod, kus einestavad kohalikud - neis pakutavas toidus ei ole ma kunagi
pettunud, road on kvaliteetsest toorainest, inimesed naudivad nii toitu ja
veini kui ka teineteise seltskonda, neis söögikohtades on mõnus melu.
Oled eduka toidublogi Jagatud rõõm autor, kokandusekspert ning paljude retseptide looja. Kuidas iseloomustaksid eestlaste suhet toiduvalmistamisega, on see viimastel aastatel muutunud?
Toidublogimisega olen
tegelenud juba üle 10 aasta. See sai alguse Pariisis, kui õppisin esimese
eestlasena maailma vanimas kokakoolis Le Gordon Bleu. Kuna armastan magusat ja
küpsetamist ning jagan blogis palju koogiretsepte, siis on mu blogil algusest
peale olnud igapäevaselt palju külastajaid. Eestlased armastavad kooke ja
küpsetamist :) Nn koroonaajal on hakatud aga veelgi rohkem kodus ise süüa
tegema ja internetist retsepte otsima, nii et viimastel aastatel jõuab vahel ka
mõni soolane toit viimase nädala kümne populaarsema blogipostituse sekka, mis
on mu blogis ka avalikult näha. Näiteks oli ühe hiljutise päeva TOP lisaks
mangotordile, erinevatele kohupiimamaiustele ja porgandikoogile ka
karulaugupesto ja klassikaline kana-nuudlisupp.
Kuidas Sa ise jõudsid kokakunsti juurde, on see alati olnud Sinu kirg? Ja mis on järgmine asi, mida ise sooviksid toidu valdkonnas õppida, kui on veel midagi sellist?
Hea toit on olnud mulle alati hästi oluline ja halb söök on mulle suurt meelehärmi põhjustanud juba lasteaiast saadik - mulle oli seal käimine vastumeelne eelkõige just jube kehva toidu tõttu. Olen väikesest peale ise süüa teinud - alustasin juba algklassides pannkookide, küpsisetordi ja keeksidega. Ülikoolis õppides, samuti juristi ja advokaadina töötamise ajal, küpsetasin üsna palju, kuid kokkasin tõsisemalt vaid nädalavahetustel. See-eest aga kokakool ja erinevad kursused, restos töötamine ning igapäevane toidust kirjutamine ja retseptide koostamine on mind kõvasti arendanud. Samas kindlasti ei leia ma, et juba üle 10 aasta toiduvaldkonnas tegutsenuna pole mul enam kuhugi areneda. Mulle meeldib pidevalt uusi asju õppida, silmaringi avardada ja põnevaid kogemusi saada. Seetõttu käin ka reisidel sageli kokanduskursustel, eriti just Aasias viibides, ega jäta kunagi kasutamata võimalust midagi uut teada saada, olgu siis reisides või Eestis olles.
Kas jagaksid meiega ka palun mõnda oma Itaalia-hõngulist lemmikretsepti algavale suvele vastu minnes?
Mulle tohutult meeldib teha erinevaid risotosid ja neid on mul blogiski päris palju. Näiteks kukeseentega risoto on alati suurepärane valik. Restoranis ma aga risotot reeglina ei telli, isegi Itaalias mitte - vahel harva olen küll proovinud -, sest see on üks toit, mis vajab tähelepanu ning on alati kõige parem ja maitserikkam just ise tehtuna.
Grazie, Silja!
Vaata Silja tegemiste kohta lähemalt: Jagatud rõõm blogi
Fotod: Silja erakogu
© Luminata 2022
Comments