Kuidas sündis idee kirjutada raamat „Napoli ei lase üksindust tunda“?
See tuli üsna loomulikult. Olin juba üle kahekümne aasta elanud Tallinna ja Napoli vahel ning ühel hetkel tundsin vajadust see kõik kirja panna. Alguses oli see pigem isiklik päevik, kuid mida rohkem kirjutasin, seda selgemaks sai, et sellest kujuneb midagi enamat – armastuskiri Napolile ja eneseavastamise teekond.

Napoli ei ole ilmselt kõige lihtsam linn, ei elamiseks ega sellest kirjutamiseks. Mis sind selle juures köidab?
Napoli on kontrastide linn. See võib sind samal hetkel vapustada ja lohutada. Emotsioonid on siin võimendatud: armastus, rõõm, valu, kurbus. Just see ausus ja emotsionaalne intensiivsus tõmbabki. See linn ei ole postkaart, vaid elav, hingav organism.

Sa mainid raamatus korduvalt mõistet „duende“. Mida see sinu jaoks tähendab?
Duende on see seletamatu sisemine õnnevärin, mis paneb sind tundma end tõeliselt elusana. See võib avalduda muusikas, toidus, rahulikus hetkes merd vaadates, naeratuses, puudutuses jne. Sel hetkel tunned, et oled lihtsalt üdini õnnelik ja endaga rahu teinud.

Sinu raamat ei ole klassikaline reisijuht. Mida loodad, et lugejad sellest kaasa võtavad?
Loodan, et lugejad leiavad raamatust killukese omaenda loost – olgu see julgus midagi muuta või taasavastada oma tunded. Ennekõike loodan, et see julgustab andma sellele erakordsele linnale võimaluse ja kogema seda oma silmaga.

Soovid Napolist rohkem teada saada? Evelin Ojametsa raamat "Napoli ei lase üksindust tunda" viib sind läbi 20 aasta rännakute seda imelist linna avastama.

Mis sind Napoli juures tänaseni üllatab?
Napoli on linn, mis nõuab pidevat ümberhindamist. Just siis, kui arvad, et tunned seda, juhtub midagi, mis avab täiesti uue kihi. Napoli avastamine on elukestev protsess – see ei lõpe kunagi.

Kui palju on raamat autobiograafiline ja kui palju räägib see Napolist laiemalt?
Raamat on sügavalt autobiograafiline, kuid usun, et see kõnetab paljusid. Igaüks võib sealt leida midagi enda jaoks: eneseleidmist, armastust, kaotust, kodutunde otsimist, wanderlusti jm.

Kuidas mõjutasid sinu Itaalia keele ja kultuuri õpingud Tallinna Ülikoolis selle raamatu sündi?
Väga otseselt. Just siin algas minu sügavam sukeldumine itaalia keelde ja kultuuri, millele järgnesid õpingud Napolis. Olen oma õppejõududele nende juhendamise eest südamest tänulik.

Milline näeb sinu elu välja täna?
Jagan oma aega endiselt Tallinna ja Napoli vahel, ühendades töö bränditurunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas mentorlusega lugude jutustamise ja brändingu alal ning kirjutades erinevatele väljaannetele. Minu side Itaaliaga on jätkuvalt tugev: õpetan Tallinnas itaalia keelt ja kultuuri, omandan parajasti teist magistrikraadi itaalia keele didaktikas ning loon ja juhin kultuuri-, kirjandus-, gastronoomia- ja veinirännakuid Napolis ja mujal Itaalias.

Kellele sa seda raamatut soovitaksid?
Neile, kes armastavad Itaaliat. Neile, kes hindavad ehtsat kogemust ja emotsioone edasi andvaid lugusid. Ja kõigile, kes vajavad meeldetuletust, et nad ei ole üksi.

Kas töötad ka uue raamatu kallal?
Ütleme nii, et kirjutamine ei ole kuhugi kadunud. Mõtted hakkavad vaikselt kuju võtma ja aeg näitab, kuhu need viivad.